© 2021 Risto Rekola
Kustantaja: BoD - Books on Demand, Helsinki, Suomi
Valmistaja: BoD - Books on Demand, Norderstedt, Saksa
ISBN:9789528049807
EESTI VANASÕNAD
Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929.
Järjestanud Risto Rekola.
==A==
Aasta ei tunne aastat.
Aasta pärast kiida noorikut, nädala pärast hoost.
Aasta teeb mehe vanaks, kaks lapse kavalaks.
Aastad pole vennaksedu.
Abi aiast, vari võrgust.
Aeg aitab arstida.
Aeg aitab konna mättäle ja kehva kannikale.
Aeg annab abi (head nõu; arutust).
Aeg jahutab tuska ja kustutab vihatuju.
Aeg koolitab.
Aeg kuivatab märja maa ja pillutab pisaraid.
Aeg küpsetab asju.
Aeg lõpetab leinapäevad.
Aeg maksab raha.
Aeg on õnne asutaja.
Aeg parandab haavad, aga jätab armid.
Aeg vanemaks, ega meiegi nooremaks.
Aeg võidab viimaks vaenu.
Aeg õpetab albi targemaks.
Aega ei saa (või) rahaga osta.
Aega kurel koolda, kuni soo sulab.
Aega läheb (kulub), asja saab.
Aegamööda asi parem.
Aegamööda asjad käivad.
Agan leiva jätk, humal õle jätk.
Agan leivajätku, humal õllejatku.
Aganik on kevadine leivakast.
Aganik peab kehva aitama.
Ahi ahne, pada nõid.
Ahi ei hakka su eest astuma, ise pead astuma.
Ahju peal ei saa kindraliks.
Ahju taga laisa ase.
Ahjuroop naerab seni tuld, kuni ise on põlenud.
Ahne kõht ei saa iialgi täis.
Ahnus ajab auku.
Aita iseennast, siis aitab Jumal ka.
Aitaks Jumal andjaks, aga mitte otsjaks.
Aituma, anna veel!
Aituma eest hea küll.
Aitumal andjale, kassi kandjale.
Aja koer hundikarja, seal läheb kiskujaks.
Aja muid, astu ise, käsi teisi, käi ise.
Aja tühi asjale, karga ise kannule.
Aja tühi kott püsti, katsu kas seisab.
Aja viidad, asja saad.
Amet ei küsi leiba.
Amet ei teota meest, kui mees ametit ei teota.
Amet kõik, mis leiba annab.
Ametil kuldpõhi all.
Ametit ei kanta seljas, vaid otsa ees.
Ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas, põllumees põline rikas.
Ametmees armas mees, kalamees kallis mees.
Ametmees leiab leiba igal pool.
Andja hea mees, tagasinõudja paha mees.
Andja käsi ei alane.
Andja tüdib (väsib), saaja ei tüdi (väsi).
Andjal lühikesed, võtjal pikad näpud.
Anna aega, aeg annab head nõu!
Anna aega atra seada, küll siis kündi küllalt saab!
Anna antu, murra mujalt toodu!
Anna au ülemale ja alamale!
Anna hobusele süüa, ei ole suga tarvis.
Anna hobusele süüa, kui tahad sõita.
Anna ihule, mida ihu igatseb!
Anna koerale liha, saad luud tagasi.
Anna kuradile õlut, ta sööb ka raba.
Anna kurjale (saadanale) luba kirikusse minna, kuri läheb kantslissegi. Ehk: lase kurivaim j. n. e.
Anna kurjale vaimule küünt, kuri vaim võtab kogu keha.
Anna mõis kätte, joob mõisagi nahka!
Anna ohjad hullu kätte, hobu läheb hoopis hulluks.
Anna pill hullu kätte, hull ajab pilli lõhki.
Anna põllule, põld annab sinule!
Annab Jumal lapsi, annab ka lastele leiba (osa).
Annab Jumal võõraid, annab ka võõraste vara.
Annaks sõbralle kooki, aga enesel ei ole leibagi.
Arg koer hoiab nahka.
Arg koer nahka ei müü.
Arg koer, terve nahk.
Arm mõjub enam kui hirm.
Armas laps, kibe vits.
Armastus ei päri aastaid taga.
Armastus on pime.
Armastus sünnib armust.
Armastusel on kakskümmend paari silmi peas.
Armu juurde ei aeta hirmuga.
Armul ei ole põhja.
Asjata ei saa asja ajada.
Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
Au enam kui hea põli.
Au maksab raha.
Au sellele, kes au väärt (teeninud).
Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
Aus mees nähes, kelm kuuldes.
Aus nimi kallim kui kuld.
Aus silma ees, kelm selja taga.
Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
Ausat meest ei hammusta keegi.
Austa tööd, töö austab sind.
==E==
Ees ilu ei lähe ega rõõm perra rühi, ees käivad itkupäevad, taga laste laulupäevad.
Ees lukk, taga taba, võti minu taskus.
Ega abi kännust ja kivist saa, vaid inimestest.
Ega aega ole aiateibast võtta.
Ega ema vits lapsele liiga tee.
Ega haigus käi mööda puid, haigus käib mööda inimesi.
Ega hiir viljasalve sure.
Ega hunt enne karjast kao, kui viimane tall viidud.
Ega hunt hundi juttu usu, sest et kelmid mõlemad.
Ega hunt hunti murra. Üks hunt teist ei murra.
Ega hunt iialgi oma pesa juures murra.
Ega hunt ulgumist unusta.
Ega häbi ole härja suurune, häbi nii suur kui tehakse.
Ega härjast jänest sünni.
Ega Jumal ilmasambaks jäta.
Ega Jumala nimi kedagi riku.
Ega karjane mees ole ega luts leivakõrvane.
Ega koer enne ujuma hakka, kui jalad põhja ei puutu.
Ega koer muidu haugu.
Ega kurg madalat metsa vaata.
Ega kõht ole narrida.
Ega kõik lapsed saa Emajõe kaldale.
Ega kõik linnud saa korraga lendama.
Ega kõik lumi lange lagedale.
Ega lakkudes kõht täis saa.
Ega laps ole, et tühja asja pärast nutab.
Ega lapsed kännust kasva ega puust pudene.
Ega lauta sellepärast laotata, et hobune ära lõpeb.
Ega leib ole võsast võetud ega kase oksist katkutud.
Ega Liisa Liisut tunne.
Ega maa vilja sigata, vaid taevas.
Ega magajale kassile hiir suhu jookse.
Ega mari enne maha lange kui küpseks saanud.
Ega meest pulma kutsuta, kukkur kutsutakse.
Ega mehe kübarat lükata, tüdruku pärg lükatakse maha.
Ega muidu taevasse saa, kui vaeva ei näe.
Ega muna kana õpeta.
Ega muna ole targem kui kana.
Ega määritud ratas karju.
Ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta.
Ega nuumsiga seda tea, mis õueseale vaeva teeb.
Ega "ole terve" hoost toida.
Ega oma silm peta.
Ega pajust palki saa.
Ega palju köha tee ega küllalt käsi riku.
Ega pidu enne parane, kui võõrad ei vähene.
Ega piimal üksi süüd ole, joojal ka.
Ega pill peret toida, pill toidab kõrtsimaid.
Ega pudru nii palavalt sööda kui keedetakse.
Ega puust pulma tehta ega au aiateibast.
Ega rahal silmi ole, kui enesel ei ole.
Ega raha taskus karju.
Ega selg kaeru kasvata ega mees nahatäiest sure.
Ega siga kotis osteta.
Ega soe konti riku (nurisemine nahka riku).
Ega sõda soola, leiba too.
Ega surnud koer enam hammusta.
Ega surnud vares enam lenda.
Ega suu kulu.
Ega suu sarvest ole.
Ega söök mehe suhu jookse.
Ega talv taevasse jää.
Ega teist maksa enam uskuda kui silmaga näed.
Ega tõbi nii ruttu lähe kui tuleb.
Ega unest rõõska saa.
Ega vale vaka alla jää.
Ega venelane mõõgaga selja taga seisa.
Ega vihm (lumi) taeva jää.
Ega viin mehe peale kipu, kui mees viina peale ei kipu.
Ega võõra silma tule vett.
Ega õnn inimest otsi, inimene peab õnne otsima.
Ega üksi lauldes või elada.
Ei asja ees ega teist taga.
Ei hullu külvata ga künta, hull sigineb enesest.
Ei iga kord ole seal suurt tuld, kust tõuseb suur suits.
Ei kaht asja või korraga teha.
Ei kahte head või saada.
Ei kirikupäev võlgu jää.
Ei kuld kullale kahju tee.
Ei kusagil noka nõu aita.
Ei maial ole osa ega näljasel leent.
Ei mina tea, mis sinu toa peal ega sina, mis minu südames.
Ei märjale maale ole vett vaja.
Ei naine naljalt teist lähe kiitma.
Ei ole ette öeldud, mis takka tuleb.
Ei ole kivilla juurta ega latva lainella ega veella oksa ega kallast keset jõge.
Ei ole kõik kuld, mis hiilgab.
Ei ole kõik kuldsed asjad kuld ega mustad muld.
Ei ole kõik lambad, kes valget villa kannavad.
Ei ole nii uteke kui näöst näitab.
Ei ole rutul rooga ega maial magu.
Ei ole seda väärt, mis sööb.
Ei ole suutäiel ega leivalaual olnud.
Ei ole töid, ei ole leiba.
Ei ole veel Tartus käinud.
Ei ole ükski koht meie rikkuja, muud kui ise oleme.
Ei riie meest ehi, mees ehib riiet.
Ei saa enne väravast läbi, kui värav avatud.
Ei saa puust poega ega laastust last.
Ei see siga sigine, kes ei vingu viiessa.
Ei söö kuningas kulda ega maamees mulda.
Ei talv anna, vaid talv tahab.
Ei tohi teist enne kiita kui külimitt soola ühes ära söödud.
Ei upsi uus kuub, vaid tantsib täis kõht.
Ei vargus jää Jumala ees varjule.
Ei viga ämmal, minial mitu viga.
Ei viletsus (õnnetus) hüüa tulles, küll aga hüüab minnes.
Ei virgal puudu tööd ega laisal aega.
Ei või kaht surma surra.
Ei või sealt võtta, kuhu pole pandud.
Ei või teise haava enne mähkida, kui oma veel jookseb.
Ei või tütarlast enne tunda, kui tanukandjaks saab.
Ei ükski amet ole nii halb, et meest ei toidaks, kui mees ise mees.
Ei ükski sünni...
